Tähttarn

Ladinakeelne nimi: Carex echinata
Sugukond: lõikheinalised (Cyperaceae)
Päritolu: Eesti looduslik liik; levinud hajusalt soodes ja soostunud metsades.

Kirjeldus

Tähttarn on mitmeaastane looduslik tarn, mis moodustab tiheda, looduslähedase ilmega rohelise puhma. Tema kitsad tumerohelised lehed on jäigad ja kergelt renjad. Püstiste varte tippu moodustub 3–5 väikest ümarat pähikut, mille tähtjalt harali põisikud on andnud taimele kauni eestikeelse nime. Looduslikuks kasvukohaks sood ja soostunud metsad.

Taim kasvab 10–50 cm kõrguseks ning õitseb mais ja juunis. Tähekujulised pruunikad pähikud püsivad dekoratiivsed ka pärast õitsemist.

Eripära

Tähttarna tugevus peitub tema loomulikus ja veidi metsikus välimuses. Puhmas meenutab väikest pokut ning sobib hästi looduslähedasse aiakujundusse, kus soovitakse ühendada kõrreliste kergus ja märgala taimede ehe ilu.

Sobib tiigiäärde, sooaeda, kujundatud maastikuga peenrasse ning niiskemale haljasalale. Taim istutatakse niiskele kaldapiirile või madalamale, mitte liiga märjale alale.

Kasvatus

Tähttarn eelistab niisket kuni märga, huumusrikast ja pigem happelist pinnast. Kasvukoht võib olla päikeseline või poolvarjuline, kuid muld ei tohiks pikaks ajaks läbi kuivada. Taim on Eestis hästi talvekindel.

Kevadel võib puhastada puhma vanadest kuivanud lehtedest. Väetist vajab vähe ning sobivas niiskes kasvukohas on taim vähenõudlik.

Kasvatatud Eestis, avamaal.